Sissejuhatus
Vererõhk (lühend RR või VR)
on arteriaalne rõhk, mis tekib südame kontraktsioonil ja vere pumpamisel suure vereringe arteritesse. Vererõhuks nimetatakse rõhku, mida avaldab veresoontes voolav veri veresoonte seintele. Vererõhu määravad südame löögimaht ja perifeerne veresoonte vastupanu. Terve inimese vererõhk on üsna konstantne. Vananedes veresoonte elastsus siiski väheneb, perifeerne vastupanu tõuseb ja vererõhul on kalduvus tõusta.
Vererõhku väljendatakse kahe arvuga.
Ülemine ehk süstoolne rõhk näitab rõhku südame kontraktsiooni ajal. Süstoolne rõhk tekib vasaku vatsakese kontraktsioonil ja näitab südame, arterite ja arterioolide terviklikkust.
Alumine ehk diastoolne rõhk tekib vasaku vatsakese lõõgastumisel ja näitab veresoonte resistentsust (vastupanu).
Normaalne vererõhk on 110-140/70-90 mmHg või 110/70 - 140/90 mmHg.
Süstoolse vererõhu norm 110-140 mmHg ning diastoolse vererõhu norm 70-90 mmHg
Vererõhku väljendatakse kahe arvuga.
Ülemine ehk süstoolne rõhk näitab rõhku südame kontraktsiooni ajal. Süstoolne rõhk tekib vasaku vatsakese kontraktsioonil ja näitab südame, arterite ja arterioolide terviklikkust.
Alumine ehk diastoolne rõhk tekib vasaku vatsakese lõõgastumisel ja näitab veresoonte resistentsust (vastupanu).
Normaalne vererõhk on 110-140/70-90 mmHg või 110/70 - 140/90 mmHg.
Süstoolse vererõhu norm 110-140 mmHg ning diastoolse vererõhu norm 70-90 mmHg
http://www.bloodpressureuk.org/BloodPressureandyou/Thebasics/Bloodpressurechart/main_content/wFvl/large
Normist kõrgenenud vererõhku nimetatakse hüpertooniaks
Normist madalamat vererõhku nimetatakse hüpotooniaks
Normist kõrgenenud vererõhku nimetatakse hüpertooniaks
Normist madalamat vererõhku nimetatakse hüpotooniaks
Vererõhku mõjutavad
- kehaline aktiivsus
- hirm
- kaalutõus
- liigne soola tarbimine
- alkoholi igapäevane kasutamine
- stress
- uni
Vähemalt pool tundi enne mõõtmist ei tohi suitsetada, juua kohvi, rohkesti süüa ja pingutada.
Vererõhu mõõtmine
vererõhu_mõõtmine.pdf | |
File Size: | 178 kb |
File Type: |
Vaata õppefilmi
http://nooruse.siseveeb.ee - õppetöö - digitaalsed õppematerjalid - õppefilmid - KLIKI SIIA (võib tahta kordus paroolide sisestamist) - otsingusse - vererõhu mõõtmine.
Abi on ka õppefilmist:
Abi on ka õppefilmist:
Mõõtmisel tekkida võivad probleemid
Toonid ei kao rõhku langetades.
Diastoolseks rõhuks loetakse Korotkoffi toonide neljas faas, kus toonid järsku pehmenevad ja nõrgenevad. Siis märgitakse tulemus näiteks: 122/88/0
mmHg.
Toone ei ole kuulda. Kontrollitakse kuulatluskohta. Kui see on õige, võib küsimus olla selles, et käsivarde on tunginud verd. Abiks võiks olla käe tõstmine hetkeks üles. Rõhk pumbatakse mansetti käe üleval olles ja lastakse siis käsi alla ja jätkatakse mõõtmist tavaliselt.
Südamerütm on ebaregulaarne. Rõhku on raske määrata, kui südame rütm on ebaregulaarne ja löökide tugevus on erinev. Põhjuseks on näiteks kodade fibrillatsioon. Süstoolseks rõhuks märgitakse hetk, kui üksteisele järgnevad toonid tulevad kuuldavaks ja diastooolseks, kui põhiosa toonidest kaob. Rütmihäirete esinemine dokumenteeritakse.
Manseti alla on jäänud riideid. Riided tuleb eemaldada ning mõõtmist korrata.
Manseti kummiosa on liiga lühike. Tuleb leida patsiendi mõõtmetele vastav mansett.
Mansett on kas liiga kitsas või liiga lai või on pandud liiga nõrgalt. Tuleb leida patsiendi mõõtmetele vastav mansett ning see korralikult peale asetada.
Diastoolseks rõhuks loetakse Korotkoffi toonide neljas faas, kus toonid järsku pehmenevad ja nõrgenevad. Siis märgitakse tulemus näiteks: 122/88/0
mmHg.
Toone ei ole kuulda. Kontrollitakse kuulatluskohta. Kui see on õige, võib küsimus olla selles, et käsivarde on tunginud verd. Abiks võiks olla käe tõstmine hetkeks üles. Rõhk pumbatakse mansetti käe üleval olles ja lastakse siis käsi alla ja jätkatakse mõõtmist tavaliselt.
Südamerütm on ebaregulaarne. Rõhku on raske määrata, kui südame rütm on ebaregulaarne ja löökide tugevus on erinev. Põhjuseks on näiteks kodade fibrillatsioon. Süstoolseks rõhuks märgitakse hetk, kui üksteisele järgnevad toonid tulevad kuuldavaks ja diastooolseks, kui põhiosa toonidest kaob. Rütmihäirete esinemine dokumenteeritakse.
Manseti alla on jäänud riideid. Riided tuleb eemaldada ning mõõtmist korrata.
Manseti kummiosa on liiga lühike. Tuleb leida patsiendi mõõtmetele vastav mansett.
Mansett on kas liiga kitsas või liiga lai või on pandud liiga nõrgalt. Tuleb leida patsiendi mõõtmetele vastav mansett ning see korralikult peale asetada.